Miks ma teie küsimustele ei vasta
Helistas ajakirjanik. Küsis, mis on minu seisukoht riigieelarve kohta.
Mina küsisin vastu: mis väljaandest? Ütles. Mina ütlesin: selge.
Siis küsis uuesti. Mina küsisin, kes talle selle küsimuse ette kirjutas. Ütles, et keegi ei kirjutanud. SELGE. Kui keegi ei kirjutanud, siis miks ta seda üldse küsib? Mees ei osanud vastata. Nii ma arvasingi.
Ta ütles, et ta lihtsalt teeb oma tööd. Aga KELLE tööd? Seda ta ei öelnud.
Mina segasin kakskümmend aastat betooni. Betoon ei valeta. Kui paned liiga palju vett, siis ta ei kanna. Kõik. See on kogu majandusteadus, mida ühel mehel vaja on. Ülejäänu on vikerkaarevärvilised graafikud.
Mulle öeldakse, et ma peaksin oma seisukohti põhjendama. Mina küsin: kas keegi on kunagi põhjendanud MINULE, kuhu see raha kadus? Ei ole. Aga mina pean põhjendama. Huvitav küll.
Nii et ei. Ma ei vasta. Mitte sellepärast, et mul vastust ei oleks. Vaid sellepärast, et küsimus oli vale. Aitäh küsimast.